Wednesday, January 8, 2014

Magamata öö võrdub ärkvelolemisega




Mis toimub:



Minuni jõudis üks sensatsiooniline une-teemaline uudislugu, mille sisu oli lausa põrutav. Uurides suure huviga originaalset allikat, tundus selle põhjal kirjutatud reportaaž aga natuke poolik, nii et üritan siinkohal enda meelerahuks veidi lünki täita ja ääremärkusi lisada. Sest me elame publitseerimis-järgsete retsensioonide ajastul. Siiski olgu juba eos öeldud, et pikas perspektiivis on uni eluliselt vajalik! Ja Novaator on väga tore portaal :)


Mida internetis viimasel ajal räägitakse:
Magamata öö võrdub peapõrutusega (Novaator / Tarbija24 / Telegram).

Millele ülalpool viidatakse (minu kohmakas mitte-geneetiku otsetõlge):
Lühiajaline unedeprivatsioon suurendab veres leiduvate närviraku-spetsiifiliste enolaaside (NSE) ja kaltsiumit seondavate proteiinide (S-100B) taset tervetel noortel meestel (ajakiri Sleep)

Mida mainitud uuringus tehti ja leiti:
Uppsala ülikooli uurijad võrdlesid 15 katseisiku õhtuseid ja hommikusi vereproove kahes tingimuses - pärast normaalselt magatud või täielikult ärkvel oldud ööd. Analüüsi käigus leiti normaalse ööga võrreldes ärkvel-tingimuse vereproovidest ~20% kõrgem NSE ja S-100B tase.

Artiklile tuginedes leiduvad NSE ja S-100B tavaliselt närvirakkude ja gliia (närvirakkude ümbruses paiknevate rakkude) tsütoplasmast - seega oletatakse, et SNE ja S-100B deprivatsioonijärgne kõrgem kontsentratsioon veres (kus teda nii palju olema ei peaks) võiks viidata une närvirakke kaitsvatele funktsioonidele. Lisaks leitakse, et unedeprivatsioonis inimese aju töötab öösel sama usinasti, kui päeval. See aga tekitab kehas oksüdatiivset stress, mida une ajal tekiks tänu madalamale metabolismile vähem. Pikaajaline oksüdatiivne stress kahjustab närvirakke. Lisaks uuriti muutusi teatud peptiidide konsentratsioonides, et jõuda Alzheimeri tõve võimalike põhjuste jälile, kuid antud uurimuses selles osas erinevusi ei leitud. Autorid tunnistavad ka töö puudujääke - leitud tulemused võisid olla põhjustatud sellest, et ärkvel tingimuses viibisid katseisikud valgustatud toas, magades aga pimedas. Ei saa ka välistada vere-aju barjääri "äraväsimist" uneta ööde jooksul, mis tõstaks huviorbiidis olevate faktorite taset veres, kuigi tegelikult neuroneid tavalisest rohkem ehk siiski ei hukkunud.

Mida Novaator raporteeris [ja minu kommentaarid]:
Unetuse mõju on biokeemiliselt väga sarnane peapõrutusele, näitasid Rootsi Uppsala ülikooli teadlased [kuigi sellist võrdlust artiklist absoluutselt ei leia ja ei saagi leida, kuna näiteks pikaajalist uuringut ei tehtud]. Pärast unetuid öid tekkisid vabatahtlike verepildis ootamatud muutused [mis olid tegelikult oodatavad, kuna ärkvel inimese metabolism on võrreldes magamisega aktiivsem, seega on ka rohkem oksüdatiivset stressi jne]. Veres tõusis erakordselt kõrgele [või statistiliselt olulisel määral] närvikoele iseloomulike enolaaside ja kaltsiumi siduvate valkude tase. Tavapäraselt leidub neid aineid ajus. Verre satuvad need neuronite hukkumisel [ja mitmel muul eelmises lõigus mainitud põhjusel]. Seega muudab vaid üks magamata öö ajus toodetavate ainete tasakaalu [mida muidugi ei saa väita, sest antud katses mõõdeti aineid verest, mitte ajuvedelikust] ning unepuuduse tõttu tekivad kerged ajukahjustused [mis on ka juba oma kerges sõnastuses üsna karm väide. Analoogia kehtiks ka ärkveloleku kohta, kuivõrd rakke sureb kogu aeg]...

Loo moraal:
Uni on ilmselgelt meie jaoks väga tähtis paljudel-paljudel erinevatel põhjustel ning magada tuleks regulaarselt, aga ühe öö vahelejäämist ei saa lihtsakäeliselt võrdustada jääva ajukahjustusega, mida korralik peapõrutus tekitada võiks. Aju on siiski päris vintske organ ning inimesi tõestamata väidete abil magama hirmutamine teeb kokkuvõttes pigem kahju, kui kasu. Läheneme hoopis ahvatlevamalt: magamata öö võrdub nägemata unenägudega :)

4 comments:

  1. Ja mõni psühholoogiline seisund/diagnoos/läbielamus toob endaga kaasa selle, et nägemata unenäod on ahvatlevamad kui unetusest saadav kahju (misiganes see siis väga konkreetselt on). Enim nautisin muidugi pilte ja loo teist poolt :)

    ReplyDelete
  2. Tahaks teada, mis asjad on "une närvirakud"!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Äkki närvirakud, mis reageerivad kõigele unega seonduvale :-)
      http://en.wikipedia.org/wiki/Grandmother_cell

      Delete
  3. Aitäh aktuaalse teema kommenteerimise eest Madis !

    ReplyDelete