Wednesday, July 20, 2011

Huultelt lugemine

Uneblogi on hibernatsioonist ärganud, juhhei!

Täna komistasin teadusartikli otsa, kus tegeleti kõne dekodeerimisega. Konks oli selles, et inimesed mitte ei öelnud sõnu välja, vaid ainult mõtlesid nendele (olles eelnevalt küll sõnu korduvalt välja hääldanud, et arvutile õiged ajumustrid ära õpetada).

Üldiseks tulemuseks saadi, et kuni kümne erineva sõnaga katsetes suudeti "suurem kui juhus" tõenäosusega ära määrata, mis sõnale inimene parasjagu mõtleb. Sõnu prooviti välja lugeda kahest eri ajupiirkonnast - näomotoorika keskusest (face motor cortex) ning kõne mõistmise keskusest (Wernicke's area). Nii minu kui autorite jaoks oli üllatav, et paremaid tulemusi saadi näomotoorika keskusest. Järgi mõeldes võiks ehk loogiliselt oletada, et kõnekeskuses on sõnad lihtsalt mingi infoblokk ilma erilise "välimuseta", siis näomotoorika on iga sõna jaoks ainulaadne.

Kuidas kogu see teema und puudutab? Kui näiteks paradoksaalsete unenägude ajal näolihaste keskust "pealt kuulata", siis saaks magaja laboriga päris edukalt suhelda. 10 sõna pole küll palju, kuid oluliselt parem kui hetkel kasutuses olevad üles-alla või küljelt-küljele silmaliigutused, mille kaudu välismaailmaga suhelda.

Kirjandus:
Kellis et al. 2010. Decoding spoken words using local field potentials recorded from the cortical surface
http://iopscience.iop.org/1741-2552/7/5/056007 - 2011 lõpuni tasuta loetav.

No comments:

Post a Comment