Teadvustatud unenägude teadusliku kinnituseni jõuti eelmise sajandi seitsmekümnendatel - varasemalt võis südamerahuga kritiseerida, et kirgast und nägev inimene kas pelgalt kujutab seda ette või on tegelikult enda teadmata ärkvel. Lisaks vastupidise näitamisele (katseisik andis unestaadiumis olles silmaliigutuste abil märku, et on täiesti teadvusel) tõdeti juba siis, et taoliste unenägude esilekutsumine on mingil määral õpitav/kontrollitav oskus. Kui kaugele on teadus selle neljakümne aastaga teadvustatud unenägude taltsutamisega aga jõudnud? Küsimusele vastab suurepäraselt sel suvel ajakirjas Conciousness and Cognition ilmunud ülevaateartikkel Induction of lucid dreams: A systematic review of evidence. Lühidalt öeldes on progress olnud kesine, kuigi lootusekiiri paistab.Artikkel võttis vaatluse alla 35 teadvustatud unenägude sageduse tõstmise meetoditega tegelevat empiirilist uuringut alates aastast 1981. Värskeim kirjatükk on dateeritud 2006, mis paneb natuke kulmu kergitama, kuid uuema materjali puuduse üle kurdavad ka autorid ise:
16 [manuscripts included were published] in 1980s, 15 in 1990s and only four in 2000s. After a ‘‘golden age’’ of lucid dream research in 1980s and 90s, the scientific interest in lucid dreams seems to be declining dramatically.
Eelnevast tulenevalt ei ole kahjuks vaatluse alla sattunud viimase aja trendikaid ajumõjutusviise magnetite ja elektriga (vastavalt TMS ja tDCS). Küll aga käsitleti paljusid teisi lähenemisi, millest järgnevalt süstemaatiline mini-kokkuvõte.
1. Kognitiivsed tehnikad
1.1 MILD - Mnemonic Induction to Lucid Dreams / Mäletamisele tuginev esilekutsumine
Mis kujutab? Soovitud unenäo läbimängimine enne uinumist, teadvusele tulemise visualiseerimine ning unenäos olles meenutamine, et Sa oled unenäos. Kasuks tuleb ka vastu hommikut ärkamine, 30-120 minutit ärkvel püsimine ning siis uuesti enesekindlalt uinumine.
Kas toimib? MILD-i praktiseerimine ning teadvustatud unenägude arvu tõus on omavahel küll seotud, aga väga-väga nõrgalt (tehniliselt võttes r=0.124, kus 1 tähendaks täielikku seost ning 0 selle absoluutset puudumist).
1.2 Reality testing / Reaalsuse kontroll
Mis kujutab? Küsid iseenda käes mitu korda päevas, ega sa juhuslikult hetkel ei maga (vt üleval olevat illustratsiooni). Lisaks uurid keskkonda alatasa paranoilise pilguga, kas äkki mõni unenäost tuttav element silma ei hakka.
Kas toimib? Paistab toimivat paremini kui teised kognitiivsed tehnikad, kuigi efekt ei ole jätkuvalt hiiglaslik.
1.3 Intention / Kavatsus
Mis kujutab? Enne magamaminekut kujutad ennast võimalikult intensiivselt mõne unenäo sisse, kus Sa avastad, et tegu on unenäoga. Erinevalt MILD-ist Sulle mitte ei meenu unenäos olek, vaid sa tunned ära, et miski on teistmoodi.
Kas toimib? Artikli hinnangul on eelmisest lähenemisest halvem ja järgmisega sama hea.
1.4 Autosuggestion / Sisendamine
Mis kujutab? Lõõgastud enne magamaminekut ning sisendad endale, et näed öösel teadvustatud und.
Kas toimib? Mitte väga, kuid võib olla veidi efektiivsem neil, kes juba näevad üsna tihti kirkaid unenägusid.
1.5 Tholey's combined technique / Härra Tholey kombo
Mis kujutab? 1.2 + 1.3 + 1.4 ehk kompott kolmest eelmisest.
Kas toimib? Tõstab "statistiliselt oluliselt" teadvustatud unenägude arvu, eriti neil, kellel on varasemaid kogemusi nimetatud nähtusega.
1.6 Post-hypnotic suggestion / Hüpnoosijärgne sisendamine
Mis kujutab? Hüpnoterapeut sisendab inimesele, et järgmisel ööl näeb ta kirgast und.
Kas toimib? Väga segased tulemused, nii et pigem mitte.
1.7 Alpha feedback / Alfa-lainete biotagasiside treening
Mis kujutab? Enne magamaminekut teed elektroensefalograafia abil tutvust oma ajulainetega ja püüad neid pisut kontrollida.
Kas toimib? Väidetavalt absoluutselt mitte.
1.8 Dream re-entry / Unenäkku taas-sisenemine
Mis kujutab? Pärast lühikest öist ärkvelolekut uuesti magama jäädes sukeldud otse unenäo keskele. Seda võib proovida kas siis mõttes numbreid lugedes või näiteks oma kehale keskendudes.
Kas toimib? 23% ligi 200-st katsest olid edukad, nii et mingil määral jah.
2. Väline stimulatsioon
Mis kujutab? Enne magamajäämist paned pähe maski (a la DreamLight, DreamLink, NovaDreamer, REM-dreamer, Remee jne), mille sees olevad tulukesed (tihti punased, kuna see värv läbib kõige edukamalt suletud silmalauge) vilgutavad unenägude ajal Sulle valgus-
signaale. Idee on selles, et unenäos olles märkad sähvivat valgust ja saad teadlikuks unestaadiumist.
Kas toimib? Koos MILD tehnikaga paistab "paljulubav".
2.2 Acoustic stimulation / helistimulatsioon
Mis kujutab? Magavale inimesele lastakse mingisugust heli - olgu selleks siis kas helitoon, alarm või lause: "see on uni". Loogika jälle sama, mis eelmiselgi lähenemisel - helid leiavad mingil moel tee Sinu unenägudesse ning aitavad sul olukorda teadvustada. Väidetavalt on aegamööda valjenev heli efektiivsem.
Kas toimib? Vähe uuritud, raske öelda. Ehk veidi. Filmi Inception fännid vaidlevad kindlasti vastu.
2.3 Vibro-tactile stimulation / väristamine?
Mis kujutab? Artiklis on antud kirjeldus väga napisõnaline, eeldatavasti väristatakse inimest une ajal.
Kas toimib? Ei saa öelda, kuna lähenemist on kasutatud vaid ühes uurimustöös ning sealgi paralleelselt paljude teiste meetoditega.
2.4 Electro-tactile stimulation / elektriline stimulatsioon *
Mis kujutab? Nõrk elektrišokk magava inimese randmele.
Kas toimib? Ühes eksperimendis saadi suurepäraseid tulemusi - kaheteistkümnest katseisikust 9 jõudsid teadvustatud uneni.
Mis kujutab? Magavad inimest kiigutatakse voodis, et suurendada lõhet unenäos toimuva ning reaalsuse vahel (näiteks keha liigub, aga unenäos on inimene paigal ja tunneb ennast seega veidralt). Võrk-kiik on selle eksperimendi jaoks ideaalne abivahend.
Kas toimib? Vähe uuritud, vähe andmeid, natukene ehk toimib.
2.6 Water stimulus / Veestimulatsioon
Mis kujutab? Magavale inimesel pritsitakse vett näkku/kätele.
Kas toimib? Antud eesmärkide jaoks mitte.
3. Farmakoloogiline lähenemine
3.1 Acetylcholine esterase inhibitor / Atsetüülkoliini esteraasi (lagundaja?) inhibiitor
Mis kujutab? Enne magamajäämist manustada 5 mg donepezil-i e tüüpiliselt Alzhemieri sümptomite leevendajat.
Kas toimib? Donepezil-i saanud kümnest katseisikust üheksa raporteerisid kirkaid unenägusid, samas kui platseebotingimustest nähti kirgast und vaid korra. Suurem doos omab tugevamat mõju, kuid toob kaasa ka tõsisemad kõrvalnähud (kerge insomnia, halb enesetunne, oksendamine).
Eelnevas nimekirjas on tärniga ära märgitud valgus- ja elektriline stimulatsioon, juhtimaks tähelepanu tõsiasjale, et nende ühe grupi siseselt saadud suurepäraste tulemuste põhjal on samade inimeste poolt tehtud erinevaid kommerts-tooteid, mida eelnevate uuringutega on äärmiselt mugav promoda - seega tasub jääda skeptiliseks.
Tulevikuväljavaated
Empiiriliselt uurimata lähenemisi on veel küllaga - näiteks hulgaliselt farmakone (galantamine, rivastigmin jt), TMS, tDCS ja GVS (galvanic vestibular stimulation e tasakaaluelundi elektriline stimulatsioon). Lisaks ärgitavad artikli autorid REM (kiirete silmaliigutuste) une kõrval uurima ka NREM (aeglase une) unenägusid, sest ka selles staadiumis võib teadvustatud hetki esineda.
Kirgaste unenägude laboratoorse uurimise paradoks
Ühelt pool tulevad katsisikud spetsiaalselt selleks kohale (ning saavad mõnikord ka tasu), et olla pideva monitooringu all ning näha kirkaid uneägusid - seega võidakse olla ülimotiveeritud ja näha rohkem teadvustatud und, kui tavalisel (olenemata sekkumisest).
Teisalt aga võib laboriõhustik tekitada hoopis ärevust, mistõttu nähakse tavaolukorrast oluliselt vähem unenägusid (teadvustatud unenägudest rääkimatagi).
Kokkuvõte
Autorite endi sõnul:
None of induction techniques were verified to induce lucid dreams reliably, consistently and with a high success rate. Most lucid dream induction methods produced only slight effects, although some of the techniques look promising.
Ehk siis - kuna tüüpiliselt on teadvustatud unenägudega tegelevates uuringutes väga vähe katseisikuid (ja needki tihti üsna mitte-juhuslikult valitud), ei saa hetkel midagi põhjapanevat järeldada.
Ülevaatearikli ning siinse ülevaateartikli ülevaateartikli autorid on ühel meelel, et teadvustatud unenägude uurimise edendamiseks on täiesti möödapääsmatu leida usaldusväärsed meetodid selle seisundi esilekutsumiseks. Siinkirjutaja kipub arvama, et selleks "võluvitsaks" saab olema mõni aju otseselt mõjutav lähenemine, kas siis keemililiselt või nõrga elektrivool abil.
Originaalartikkel:
Stumbrys, T., Erlacher, D., Schädlich, M., Schredl, M. (2012). Induction of lucid dreams: a systematic review of evidence. Consciousness and Cognition 21 (3), 1456-75.
doi: 10.1016/j.concog.2012.07.003
