Tants uneasendite ümber

Olen kunagi varem kirjutanud, mida kõike huvitavat (ei) võiks välja lugeda inimeste magamisasenditest. Siiski sattus hiljuti minu huviorbiiti järjekordne artikkel, mis kõik suhtesaladused paljastada lubas. Seekord ei olnudki tegu mõne toreda kõmuajakirjaga, vaid päris akadeemilise allikaga - "Research reveals what your sleeping position says about your relationship".

Mida tehti: ligi tuhande inimese käest küsiti mingil moel nende eelistatud magamisasendit ning lisaks paluti hinnata oma isiksust ning suhte kvaliteeti.

Mida leiti:
1) 94% paarikestest, kes olid öösel "kontaktis", hindasid oma suhet õnnelikuks. Mitte-kontaktsete paaride puhul oli vastav arv 68%.
2) Mida kaugemal paarikesed üksteisest magasid, seda halvem nende suhtekvaliteet näis olevat.
3) Ekstraverdid oli öösel oma partneritele lähemal.
4) Loovamad inimesed eelistasid magada vasaku külje peal.
5) "Tulemused lubada inimestel saada aimu kellegi isiksusest ning suhete olukorrast, küsides pelgalt nende eelistatud magamisasendi kohta." - Richard Wiseman

Miks tasub ikkagi skeptiliseks jääda:
Minu argument on jätkuvalt see, et magamisasendid ei allu väga hästi teadvustatud kontrollile ning muutuvad juba ühe öö jooksul korduvalt. Isikuse ja suhete muutumine kulgeb tavaliselt aga veidi aeglasemas tempos. Lisaks on antud artiklist raske välja lugeda midagi kasutatud metoodika kohta - kuidas hinnati näiteks isiksust ja suhte kvaliteeti? Ja viidates ülaltoodud illustratsoonile, oleks pidanud kindlasti küsima, kas paarikestel oli kodus ka kass? Või lai voodi. Või jahe tuba. Tõese pildi eelistatud uneasenditest võiks saada kogu öö poosimuutusi arvestava analüüsi tulemusena, aga selle tegemiseks olen hetkel liiga unine. Eks vaadake ise järele (ja minu iseloomu ning suhtekvaliteedi kohta soovitan lihtsalt otse küsida, saab konkreetsema vastuse):

Magamata öö võrdub ärkvelolemisega

Mis toimub:

Minuni jõudis üks sensatsiooniline une-teemaline uudislugu, mille sisu oli lausa põrutav. Uurides suure huviga originaalset allikat, tundus selle põhjal kirjutatud reportaaž aga natuke poolik, nii et üritan siinkohal enda meelerahuks veidi lünki täita ja ääremärkusi lisada. Sest me elame publitseerimis-järgsete retsensioonide ajastul. Siiski olgu juba eos öeldud, et pikas perspektiivis on uni eluliselt vajalik! Ja Novaator on väga tore portaal :)


Mida internetis viimasel ajal räägitakse:
Magamata öö võrdub peapõrutusega (Novaator / Tarbija24 / Telegram).

Millele ülalpool viidatakse (minu kohmakas mitte-geneetiku otsetõlge):
Lühiajaline unedeprivatsioon suurendab veres leiduvate närviraku-spetsiifiliste enolaaside (NSE) ja kaltsiumit seondavate proteiinide (S-100B) taset tervetel noortel meestel (ajakiri Sleep)

Mida mainitud uuringus tehti ja leiti:
Uppsala ülikooli uurijad võrdlesid 15 katseisiku õhtuseid ja hommikusi vereproove kahes tingimuses - pärast normaalselt magatud või täielikult ärkvel oldud ööd. Analüüsi käigus leiti normaalse ööga võrreldes ärkvel-tingimuse vereproovidest ~20% kõrgem NSE ja S-100B tase.

Artiklile tuginedes leiduvad NSE ja S-100B tavaliselt närvirakkude ja gliia (närvirakkude ümbruses paiknevate rakkude) tsütoplasmast - seega oletatakse, et SNE ja S-100B deprivatsioonijärgne kõrgem kontsentratsioon veres (kus teda nii palju olema ei peaks) võiks viidata une närvirakke kaitsvatele funktsioonidele. Lisaks leitakse, et unedeprivatsioonis inimese aju töötab öösel sama usinasti, kui päeval. See aga tekitab kehas oksüdatiivset stress, mida une ajal tekiks tänu madalamale metabolismile vähem. Pikaajaline oksüdatiivne stress kahjustab närvirakke. Lisaks uuriti muutusi teatud peptiidide konsentratsioonides, et jõuda Alzheimeri tõve võimalike põhjuste jälile, kuid antud uurimuses selles osas erinevusi ei leitud. Autorid tunnistavad ka töö puudujääke - leitud tulemused võisid olla põhjustatud sellest, et ärkvel tingimuses viibisid katseisikud valgustatud toas, magades aga pimedas. Ei saa ka välistada vere-aju barjääri "äraväsimist" uneta ööde jooksul, mis tõstaks huviorbiidis olevate faktorite taset veres, kuigi tegelikult neuroneid tavalisest rohkem ehk siiski ei hukkunud.

Mida Novaator raporteeris [ja minu kommentaarid]:
Unetuse mõju on biokeemiliselt väga sarnane peapõrutusele, näitasid Rootsi Uppsala ülikooli teadlased [kuigi sellist võrdlust artiklist absoluutselt ei leia ja ei saagi leida, kuna näiteks pikaajalist uuringut ei tehtud]. Pärast unetuid öid tekkisid vabatahtlike verepildis ootamatud muutused [mis olid tegelikult oodatavad, kuna ärkvel inimese metabolism on võrreldes magamisega aktiivsem, seega on ka rohkem oksüdatiivset stressi jne]. Veres tõusis erakordselt kõrgele [või statistiliselt olulisel määral] närvikoele iseloomulike enolaaside ja kaltsiumi siduvate valkude tase. Tavapäraselt leidub neid aineid ajus. Verre satuvad need neuronite hukkumisel [ja mitmel muul eelmises lõigus mainitud põhjusel]. Seega muudab vaid üks magamata öö ajus toodetavate ainete tasakaalu [mida muidugi ei saa väita, sest antud katses mõõdeti aineid verest, mitte ajuvedelikust] ning unepuuduse tõttu tekivad kerged ajukahjustused [mis on ka juba oma kerges sõnastuses üsna karm väide. Analoogia kehtiks ka ärkveloleku kohta, kuivõrd rakke sureb kogu aeg]...

Loo moraal:
Uni on ilmselgelt meie jaoks väga tähtis paljudel-paljudel erinevatel põhjustel ning magada tuleks regulaarselt, aga ühe öö vahelejäämist ei saa lihtsakäeliselt võrdustada jääva ajukahjustusega, mida korralik peapõrutus tekitada võiks. Aju on siiski päris vintske organ ning inimesi tõestamata väidete abil magama hirmutamine teeb kokkuvõttes pigem kahju, kui kasu. Läheneme hoopis ahvatlevamalt: magamata öö võrdub nägemata unenägudega :)

Ülevaade: Teadvustatud/kirgaste unenägude esilekutsumine

Teadvustatud unenägude teadusliku kinnituseni jõuti eelmise sajandi seitsmekümnendatel - varasemalt võis südamerahuga kritiseerida, et kirgast und nägev inimene kas pelgalt kujutab seda ette või on tegelikult enda teadmata ärkvel. Lisaks vastupidise näitamisele (katseisik andis unestaadiumis olles silmaliigutuste abil märku, et on täiesti teadvusel) tõdeti juba siis, et taoliste unenägude esilekutsumine on mingil määral õpitav/kontrollitav oskus. Kui kaugele on teadus selle neljakümne aastaga teadvustatud unenägude taltsutamisega aga jõudnud? Küsimusele vastab suurepäraselt sel suvel ajakirjas Conciousness and Cognition ilmunud ülevaateartikkel Induction of lucid dreams: A systematic review of evidence. Lühidalt öeldes on progress olnud kesine, kuigi lootusekiiri paistab.






Artikkel võttis vaatluse alla 35 teadvustatud unenägude sageduse tõstmise meetoditega tegelevat empiirilist uuringut alates aastast 1981. Värskeim kirjatükk on dateeritud 2006, mis paneb natuke kulmu kergitama, kuid uuema materjali puuduse üle kurdavad ka autorid ise:
16 [manuscripts included were published] in 1980s, 15 in 1990s and only four in 2000s. After a ‘‘golden age’’ of lucid dream research in 1980s and 90s, the scientific interest in lucid dreams seems to be declining dramatically.
Eelnevast tulenevalt ei ole kahjuks vaatluse alla sattunud viimase aja trendikaid ajumõjutusviise magnetite ja elektriga (vastavalt TMS ja tDCS). Küll aga käsitleti paljusid teisi lähenemisi, millest järgnevalt süstemaatiline mini-kokkuvõte.

1. Kognitiivsed tehnikad

1.1 MILD - Mnemonic Induction to Lucid Dreams / Mäletamisele tuginev esilekutsumine
Mis kujutab? Soovitud unenäo läbimängimine enne uinumist, teadvusele tulemise visualiseerimine ning unenäos olles meenutamine, et Sa oled unenäos. Kasuks tuleb ka vastu hommikut ärkamine, 30-120 minutit ärkvel püsimine ning siis uuesti enesekindlalt uinumine.
Kas toimib? MILD-i praktiseerimine ning teadvustatud unenägude arvu tõus on omavahel küll seotud, aga väga-väga nõrgalt (tehniliselt võttes r=0.124, kus 1 tähendaks täielikku seost ning 0 selle absoluutset puudumist).

1.2 Reality testing / Reaalsuse kontroll
Mis kujutab? Küsid iseenda käes mitu korda päevas, ega sa juhuslikult hetkel ei maga (vt üleval olevat illustratsiooni). Lisaks uurid keskkonda alatasa paranoilise pilguga, kas äkki mõni unenäost tuttav element silma ei hakka.
Kas toimib? Paistab toimivat paremini kui teised kognitiivsed tehnikad, kuigi efekt ei ole jätkuvalt hiiglaslik.

1.3 Intention / Kavatsus
Mis kujutab? Enne magamaminekut kujutad ennast võimalikult intensiivselt mõne unenäo sisse, kus Sa avastad, et tegu on unenäoga. Erinevalt MILD-ist Sulle mitte ei meenu unenäos olek, vaid sa tunned ära, et miski on teistmoodi.
Kas toimib? Artikli hinnangul on eelmisest lähenemisest halvem ja järgmisega sama hea.

1.4 Autosuggestion / Sisendamine
Mis kujutab? Lõõgastud enne magamaminekut ning sisendad endale, et näed öösel teadvustatud und.
Kas toimib? Mitte väga, kuid võib olla veidi efektiivsem neil, kes juba näevad üsna tihti kirkaid unenägusid.

1.5 Tholey's combined technique / Härra Tholey kombo
Mis kujutab? 1.2 + 1.3 + 1.4 ehk kompott kolmest eelmisest.
Kas toimib? Tõstab "statistiliselt oluliselt" teadvustatud unenägude arvu, eriti neil, kellel on varasemaid kogemusi nimetatud nähtusega.

1.6 Post-hypnotic suggestion / Hüpnoosijärgne sisendamine
Mis kujutab? Hüpnoterapeut sisendab inimesele, et järgmisel ööl näeb ta kirgast und.
Kas toimib? Väga segased tulemused, nii et pigem mitte.

1.7 Alpha feedback / Alfa-lainete biotagasiside treening
Mis kujutab? Enne magamaminekut teed elektroensefalograafia abil tutvust oma ajulainetega ja püüad neid pisut kontrollida.
Kas toimib? Väidetavalt absoluutselt mitte.

1.8 Dream re-entry / Unenäkku taas-sisenemine
Mis kujutab? Pärast lühikest öist ärkvelolekut uuesti magama jäädes sukeldud otse unenäo keskele. Seda võib proovida kas siis mõttes numbreid lugedes või näiteks oma kehale keskendudes.
Kas toimib? 23% ligi 200-st katsest olid edukad, nii et mingil määral jah.

2. Väline stimulatsioon

2.1 Light stimulation / Valgus-stimulatsioon *
Mis kujutab? Enne magamajäämist paned pähe maski (a la DreamLight, DreamLink, NovaDreamer, REM-dreamer, Remee jne), mille sees olevad tulukesed (tihti punased, kuna see värv läbib kõige edukamalt suletud silmalauge) vilgutavad unenägude ajal Sulle valgus-
signaale. Idee on selles, et unenäos olles märkad sähvivat valgust ja saad teadlikuks unestaadiumist.
Kas toimib? Koos MILD tehnikaga paistab "paljulubav".

2.2 Acoustic stimulation / helistimulatsioon
Mis kujutab? Magavale inimesele lastakse mingisugust heli - olgu selleks siis kas helitoon, alarm või lause: "see on uni". Loogika jälle sama, mis eelmiselgi lähenemisel - helid leiavad mingil moel tee Sinu unenägudesse ning aitavad sul olukorda teadvustada. Väidetavalt on aegamööda valjenev heli efektiivsem.
Kas toimib? Vähe uuritud, raske öelda. Ehk veidi. Filmi Inception fännid vaidlevad kindlasti vastu.

2.3 Vibro-tactile stimulation / väristamine?
Mis kujutab? Artiklis on antud kirjeldus väga napisõnaline, eeldatavasti väristatakse inimest une ajal.
Kas toimib? Ei saa öelda, kuna lähenemist on kasutatud vaid ühes uurimustöös ning sealgi paralleelselt paljude teiste meetoditega.

2.4 Electro-tactile stimulation / elektriline stimulatsioon *
Mis kujutab? Nõrk elektrišokk magava inimese randmele.
Kas toimib? Ühes eksperimendis saadi suurepäraseid tulemusi - kaheteistkümnest katseisikust 9 jõudsid teadvustatud uneni.

2.5 Vestibular stimulation / tasakaaluelundi stimulatsioon
Mis kujutab? Magavad inimest kiigutatakse voodis, et suurendada lõhet unenäos toimuva ning reaalsuse vahel (näiteks keha liigub, aga unenäos on inimene paigal ja tunneb ennast seega veidralt). Võrk-kiik on selle eksperimendi jaoks ideaalne abivahend.
Kas toimib? Vähe uuritud, vähe andmeid, natukene ehk toimib.

2.6 Water stimulus / Veestimulatsioon
Mis kujutab? Magavale inimesel pritsitakse vett näkku/kätele.
Kas toimib? Antud eesmärkide jaoks mitte.

3. Farmakoloogiline lähenemine

3.1 Acetylcholine esterase inhibitor / Atsetüülkoliini esteraasi (lagundaja?) inhibiitor
Mis kujutab? Enne magamajäämist manustada 5 mg donepezil-i e tüüpiliselt Alzhemieri sümptomite leevendajat.
Kas toimib? Donepezil-i saanud kümnest katseisikust üheksa raporteerisid kirkaid unenägusid, samas kui platseebotingimustest nähti kirgast und vaid korra. Suurem doos omab tugevamat mõju, kuid toob kaasa ka tõsisemad kõrvalnähud (kerge insomnia, halb enesetunne, oksendamine).


Eelnevas nimekirjas on tärniga ära märgitud valgus- ja elektriline stimulatsioon, juhtimaks tähelepanu tõsiasjale, et nende ühe grupi siseselt saadud suurepäraste tulemuste põhjal on samade inimeste poolt tehtud erinevaid kommerts-tooteid, mida eelnevate uuringutega on äärmiselt mugav promoda - seega tasub jääda skeptiliseks.

Tulevikuväljavaated
Empiiriliselt uurimata lähenemisi on veel küllaga - näiteks hulgaliselt farmakone (galantamine, rivastigmin jt), TMS, tDCS ja GVS (galvanic vestibular stimulation e tasakaaluelundi elektriline stimulatsioon). Lisaks ärgitavad artikli autorid REM (kiirete silmaliigutuste) une kõrval uurima ka NREM (aeglase une) unenägusid, sest ka selles staadiumis võib teadvustatud hetki esineda.
Kirgaste unenägude laboratoorse uurimise paradoks
Ühelt pool tulevad katsisikud spetsiaalselt selleks kohale (ning saavad mõnikord ka tasu), et olla pideva monitooringu all ning näha kirkaid uneägusid - seega võidakse olla ülimotiveeritud ja näha rohkem teadvustatud und, kui tavalisel (olenemata sekkumisest).
Teisalt aga võib laboriõhustik tekitada hoopis ärevust, mistõttu nähakse tavaolukorrast oluliselt vähem  unenägusid (teadvustatud unenägudest rääkimatagi).

Kokkuvõte
Autorite endi sõnul:
None of induction techniques were verified to induce lucid dreams reliably, consistently and with a high success rate. Most lucid dream induction methods produced only slight effects, although some of the techniques look promising.
Ehk siis - kuna tüüpiliselt on teadvustatud unenägudega tegelevates uuringutes väga vähe katseisikuid (ja needki tihti üsna mitte-juhuslikult valitud), ei saa hetkel midagi põhjapanevat järeldada.

Ülevaatearikli ning siinse ülevaateartikli ülevaateartikli autorid on ühel meelel, et teadvustatud unenägude uurimise edendamiseks on täiesti möödapääsmatu leida usaldusväärsed meetodid selle seisundi esilekutsumiseks. Siinkirjutaja kipub arvama, et selleks "võluvitsaks" saab olema mõni aju otseselt mõjutav lähenemine, kas siis keemililiselt või nõrga elektrivool abil.


Originaalartikkel: 
Stumbrys, T., Erlacher, D., Schädlich, M., Schredl, M. (2012). Induction of lucid dreams: a systematic review of evidence. Consciousness and Cognition 21 (3), 1456-75. 
doi: 10.1016/j.concog.2012.07.003

Õnneliku suhte saladus?

Paljud inimesed on ilmselt näinud kedagi teist magamas. Aga ise-ennast? Mina näiteks ei olnud, nii et panin kaamera statiivi otsa ja lindistasin neljal järjestikusel ööl oma "seiklusi" (koos võluva kaaslasega).

Keskmine unaaeg jäi kuhugi 6 tunni kanti. Video peal on kavala teisenduse tulemusena 1 sekund võrdeline reaalsuses möödunud 1 minutiga. Üllatuslikult nägin, et minu ja kaaslase liigutused on üsna sünkroonis, mille põhjal võiks oletada, et seda on ka unestaadiumid. Esimene ühine REM-une ehk kiirete silmaliigutuste une ehk "unenägude une" tsükkel hakkab JUSTKUI 1:20 peal, teine umbes 2:50. Terasem vaataja tabab ehk ka video pealt silmade kaootilise tõmblemise ära, kuigi "night vision" tegi pildi üsna mürarikkaks (reaalselt oli tuba oluliselt hämaram, kui videost paistab).

Uurisin ka veidi kirjandust ning sain terminiga "co-sleep" vastuseks peamiselt imikute unega seotud uurimusi.
Siiski, "paaride uni" andis muuhulgas järgmised tööd (pealkiri ja mõni toimetatud lause kokkuvõttest):

Hasler, B. P. (2010). Diurnal rhythms in co-sleeping couples: Does being 'in sync' matter? Dissertation Abstracts International: Section B: The Sciences and Engineering, Vol 70(8-B), 5163.

Day-to-day within-couple sleep timing synchrony predicted the tenor of the following day's partner interactions. (Ehk paaride öine sünkroonsus ennustas järgmise päeva omavahelise läbisaamise üldist laadi. Eeldatavasti olid "sünkroonsemad" paarid õnnelikumad).


Hasler, B. P., Troxel, W. M. (2010). Couples’ nighttime sleep efficiency and concordance: Evidence for bidirectional associations with daytime relationship functioning. Psychosomatic Medicine, Vol 72(8), 794-801.

For men, higher sleep efficiency predicted less negative partner interaction the following day. For women, less negative partner interaction during the day predicted greater sleep efficiency that night. If women reported more positive daytime partner interaction, this also predicted higher sleep efficiency for their male partners that night. Among females only, lower sleep onset concordance respectively predicted more negative partner interactions the next day. (Ehk kui partnerite unetsüklid ühilduvad, on omavahelised päevased suhted ilusamad, mis omakorda tagab jällegi paremini ühilduva une).

Niisiis: õnneliku suhte saladus - partneriga samal ajal magama minek?

(Kirgastes unenägudes) harjutamine teeb meistriks!

Ping-pong-ping-pong...

Kas on võimalik harjutada mõnda oskust nii, et ei peaks selleks kulutama väärtuslike tunde oma päevast? Kui uskuda üht 2010. aastal avaldatud teadusartiklit, siis on! Appi tulevad kirkad unenäod, milles inimene on teadlik, et ta näeb und, ning suudab öiseid vaatemänge oma suva järgi muuta ja kontrollida.

Töö pealkirjaks on otse ümber tõlgitult "Kirgastes unenägudes motoorse ülesande harjutamine parandab hilisemat sooritust". Lühidalt ära rääkides moodustati erinevad katsegrupid (kontroll, füüsilised harjutajad, kirgastes unenägudes harjutajad), kelle ülesandeks oli loopida võimalikult täpselt sente topsikusse. Esimene mõõtmine toimus õhtul. Seejärel läks kontrollgrupp magama, füüsilised harjutajad lihvisid oma oskusi veel mõned katsekorrad enne und, ning kirgaste unenägude grupp harjutas ülesannet magamise ajal. 

Hommikune taasmõõtmine näitas, et kõige rohkem oli mündiviskamise täpsus tõusnud füüsilise harjutuse grupis, seejärel kirgastes unenägudes harjutanutel. Tava-unenägude nägijate tulemused ei paranenud. Siinkohal võib spekuleerida, milliseid tulemusi oleks võimalik saavutada siis, kui füüsiline ja unenäotreering ühendada...

Kuna kirgaste unenägude nägemine on tänapäeval veel enamiku inimeste jaoks üsna keeruline, võiks taoline treeningvorm olla pigem tuleviku muusika. Sellest lähtudes tegime paari sõbraga ka lakoonilise klipi Novaatori portaali videokonkurssile kategoorias "Elu aastal 2042". Näha saab antud suurteost siin.

Kellel selle klipi peale meel härdaks läheb, võib kindlasti ka heldet oma hinnangut jagada (siin või seal) :)


Viide artiklile:

Erlacher, D., & Schredl, M. (2010). Practicing a motor task in a lucid dream enhances subsequent performance: A pilot study. The Sport Psychologist, 24(2), 157-167.

Öö ei lase õppida

Joonis 1

Mati seiklused -->

Tuleb tuttav ette? Kui jah, loe edasi. Kui ei, loe ikkagi edasi, infot jätkub kõigile. Peamine sihtgrupp on aga sessi-perioodi kütkes olevad üliõpilased, kes varajaste hommikutundideni (või kauem) ninapidi õpikutes ja slaidides (ja näoraamatus) istuvad. 

Mis toimub, kui öösel mitte magada? Toimub unevajaduse kasv.

Subjektiivne UNE TUNG vs reaalne UNEVAJADUS

Kirjeldame hüpoteetilise tudengi Mati tüüpilist eksami-eelset päeva:
7:09 Produktiivsel lainel Mati ärkab ja filosofeerib hetke selle üle, miks äratuskellade snooze-nupp alarmi alati just 9 minutit edasi lükkab.
8:00 Tsirkadiaansed rütmid tõmbavad Mati melatoniini taseme alla ja tuupimine võib alata.
12:00 Matil tekib pooleli oleva õppimis kõrvalt üks mitteseonduv loovmõte, mida ta kohe realiseerima hakkab.
13:30 Mati tunneb unisust. See ajab teda segadusse, kuna mingit suurt lõunat ta ju söönud ei ole, mis seda unisust tekitada võiks... Et mitte magama jääda, tegeleb õppimise aseme põnevamate asjadega.
15:00 Uus rekord-skoor mõnes FB mängus.
18:00 Mati tõstab raamatuhunniku laualt voodile, et oleks mugavam netis istuda.
21:00 Mati vaatab AK-d, et näha, kas muu maailm on suutnud tema tohutu produktiivsusega sammu pidada. Pärast seda klõpsib ta ülejäänud 49 kanalit ka läbi, äkki tuleb midagi harivat.
00:00 Mati haigutab. Jube uni on. Voodisse viskudes maandub ta aga veel lugemata raamatute hunniku otsa. Tuleb vist all-nighter teha, mõtleb ta. Sisetunne ütleb, et uni on samuti niikuinii üle läinud. Energiajook sisse.
10:00 eksamil - vt joonis 1.

Mis EI toimu, kui öösel mitte magada? Ei toimu teadmiste kinnistumine.

Elu pärast ÖÖ-raamatukogu

Uurides põgusalt erialast kirjandust, leidsin üsna kiirelt kolm potensiaalset viga, mida on võimalik teha, et oma teadmisi mitte kinnistada.
* Kui magamaminekuga mitu tundi venitada, on hilisema meenutamise tase halvem ning mälujäljedki nõrgemad (meelde jääb vähem ja seegi tõenäoliselt üsna lühiajaliselt)
* Kui uneaeg jääb lühikeseks (isegi kui magama minna vahetult pärast õppimist), saab akadeemiline edukus löögi. Siin on ilmselt juba mängus ka unevõlg ja üldine väsimus näiteks.
* Kui öösel üldse mitte magada, võib juhtuda huvitavaid asju. 
Ühes artiklis (parempoolsel pildil vist kõige-kõige alumine viide) näidati, et terve öö ärkvel püsinud inimeste mälu ei olnud oluliselt halvem, kui normaalselt maganud katseisikutel. Küll aga sõltus mälu oluliselt sellest, kas meeldetuletamine toimus samas ruumis, kus eelmise õhtu õppimine. Teistsuguses keskkonnas näitasid magamata isikud halvemaid tulemusi (nähtus, mis tuntud kui kontekstist sõltuv mälu). Võib oletada, et magamine aitab "eraldada" õpitud teadmised konkreetsest õppesituatsioonidest - eksami puhul kasulik omadus.

Mida siis teha hilisõhtuse õppimise järel?

Et õhtul omandatud tarkustest hommikuks võimalikult palju alles oleks, siis tasub arvesta oma sess-perioodi sisse uinakud, mis:

* algavad VAHETULT pärast õppimist,

* kestavab VÄHEMALT 6-7 tundi ja

* kulgevad SEGAMATULT.

Peale vaadates täiesti ilmselged soovitused, mida siiski kiputakse ära unustama - eriti sessi ajal.

Tulles veel korraks tagasi Mati näite juurde: vaadates tema päevaplaani, ei upitaks ilmselt ka kõige ideaalsem uni eksami tulemust. Prokrastineerimise vastu siit postitusest abi ei leia, küll aga võib-olla sealt. 




Lisaküsimuste ja täiendava info soovi korral võib pöörduda kommentaariumi poole või põigata sellel ja järgmisel kolmapäeval-neljapäeval Tartu Ülikooli raamatukogu öistesse lugemis-saalidesse!

Kas sina oled ekstravertne magaja?

Sattusin täna hommikul sellise lause otsa:

"Kõik isiksuse iseärasused avalduvad ja kujunevad tegevuses. Kui inimene magab, ei saa me tema isiksuse kohta midagi öelda." - Juhan Sõerd, Psühholoogia kõigile, 1992.

Koheselt tekkis küsimus, kas tõesti inimeste une jälgimine (puht visuaalselt või mõõtevahenditega) ei anna mingisugustki vihjet inimese isiksuse seadmuste kohta. Niisiis kolasin natukene akadeemilistest andmebaasides, tulemused toon kronoloogilises järjekorras.

1971 - Une kestvuse põhjal ei saa isiksuse kohta midagi öelda: "A group of college freshmen that typically slept 5½ hours or less per night and a group that typically slept 9½ hours or more did not differ significantly on a battery of personality, scholastic, and medical measures."
(Sleep Stage and Personality Characteristics of "Natural" Long and Short Sleepers. Science, 171, 587-588)

1984 - Une EEG põhjal ei saa isiksuse kohta midagi öelda: "The number of ignificant correlations [EEG sleep characteristics vs trait scores] did not exceed chance expectations."
(Interrelations of trait personality and sleep structure variables: Further negative results. Perceptual and Motor Skills, 59(2), 611-614)

2005 - Tegelikult peaks ikka asja veel uurima: "Evidence is accumulating that certain aspects of sleep/wake-related variability involve trait characteristics in healthy populations and among sleep-disordered patients. At present, it remains largely unknown what underlies or predicts sleep/wake-related traits, what relationships these traits may have to each other, and what functional significance may be associated with specific traits.
(Individual differences in adult human sleep and wakefulness: Leitmotif for a research agenda. Sleep, 28(4), 479-496)

2009 - Katkendlik uni on kergelt seotud neorootilisusega: "Neuroticism was found associated with concentration difficulties in the morning (p=.006), inadequate sleep duration (p=.001), sleep problems (p=.012), and use of sleep medication (p=.052)."
(Personality traits and sleep patterns/problems in medical students. European Psychiatry, 24, 1226)

Selline oleks siis äärmiselt lohakas ja lünklik kiirülevaade hetkeolukorrast. Paljud teemakohased artiklid olid tasulised ning jäid seega lugemata. Ülalpool toodud 2005. aasta viide on tegelikult ülevaateartikkel, nii et kui see õnnestuks kuidagi kätte saada, tekiks päris korralik üldpilt silme ette päris kiiresti.

Lisaks ei leidnud ma mingit infot selle kohta, kas puht visuaalsel vaatlusel oleks ka võimalik isiksuse seadmusi välja lugeda. Näiteks neurootiline inimene võiks ju ka magades närvilisena näida, introvert aga täiesti rahulikult lebada...
Eks tuleb enda peal testida :)

Huultelt lugemine

Uneblogi on hibernatsioonist ärganud, juhhei!

Täna komistasin teadusartikli otsa, kus tegeleti kõne dekodeerimisega. Konks oli selles, et inimesed mitte ei öelnud sõnu välja, vaid ainult mõtlesid nendele (olles eelnevalt küll sõnu korduvalt välja hääldanud, et arvutile õiged ajumustrid ära õpetada).

Üldiseks tulemuseks saadi, et kuni kümne erineva sõnaga katsetes suudeti "suurem kui juhus" tõenäosusega ära määrata, mis sõnale inimene parasjagu mõtleb. Sõnu prooviti välja lugeda kahest eri ajupiirkonnast - näomotoorika keskusest (face motor cortex) ning kõne mõistmise keskusest (Wernicke's area). Nii minu kui autorite jaoks oli üllatav, et paremaid tulemusi saadi näomotoorika keskusest. Järgi mõeldes võiks ehk loogiliselt oletada, et kõnekeskuses on sõnad lihtsalt mingi infoblokk ilma erilise "välimuseta", siis näomotoorika on iga sõna jaoks ainulaadne.

Kuidas kogu see teema und puudutab? Kui näiteks paradoksaalsete unenägude ajal näolihaste keskust "pealt kuulata", siis saaks magaja laboriga päris edukalt suhelda. 10 sõna pole küll palju, kuid oluliselt parem kui hetkel kasutuses olevad üles-alla või küljelt-küljele silmaliigutused, mille kaudu välismaailmaga suhelda.

Kirjandus:
Kellis et al. 2010. Decoding spoken words using local field potentials recorded from the cortical surface
http://iopscience.iop.org/1741-2552/7/5/056007 - 2011 lõpuni tasuta loetav.

48h totaalse unedeprivatsiooni katse

Hiljaaegu sai sõbraga proovitud maraton-ärkvelolekut ning on viimane aeg katsest kokkuvõte teha.

Esialgne plaan oli 72 tundi järjest ärkvel püsida, ilma eriliste stimulantideta. Mina rüüpasin mõõdukalt Pepsit ja teed, kaasvõitleja toetus peamiselt strateegiliselt ajastatud kohvipausidele. Enese motiveerimiseks ning üldise reliaabluse tõstmiseks tegime iga tunni tagant sissekandeid Facebooki. Iga 7 tunni tagant tegime psühhomotoorse ärksuse testi (psychomotor vigilance task), et vähemalt natukenegi empiirilisemat pilti saada meie seisundist (inimese subjektiivsed hinnangud oma väsimuse osas on tihti vägagi eksitavad).

Koopia suhteliselt mitteformaalsest FB logist:

Null-tund (kell 7 hommikul): Täna (ja homme ja ülehomme) öösel me (mina ja Piibe) ei maga. Täieliku unedeprivatsiooni katse. Niisama. Iga-tunnised FB postitused on omamoodi väliseks motivatsiooniks. Keda häirib, võib mind kiiresti ära blokkida,
sest eduka eksperimendi korral tuleb siia veel 72 sissekannet. :)

1. tund: Ajalootund. Meie plaan kolm päeva järjest üleval istuda on vist vähemalt 3-4 aastat vana. Nii et kõigile ammustele tuttavatele, kes küsivad mõttes: "Mis, teevad JÄLLE sama asja?" - ei, see on ikka veel see esimene pilootkatse. :D

2. tund: Miks ennast üldse piinata? Algne aastatetagune idee oli lihtsalt enese proovilepanekuks ja hallukate nägemiseks. Nüüd, veidi targemana, õnnestub kogu sellest katsumisest ehk ka midagi kasulikku välja imeda enda jaoks. Järgnevalt üks slaid sellest, kui erinevalt unepuudus inimesi reaalselt mõjutab (ülemine joonis) ja kuidas seda subjektiivselt tajutakse (alumine joonis).

3. tund: Kaasvõitleja Piibe asus just kusagil oma vaimseid võimeid testima. Kuna üritame vähemalt natukenegi katsetingimusi ühtlustada (a la magasime öösel sama palju), siis peaks ma praegu ennast samuti kognitiivselt väsitama veidi... Khanacademy.org !

4. tund: Kui ma oleks rott, siis mul oleks juba uni peal, sest nemad üle kolme tunni naljalt korraga üleval ei viitsi passida. Keda ärkvelpüsimine lähemalt huvitab, võib vaadata üht 25-minutilist loengut - http://thesciencenetwork.org/p​rograms/waking-up-to-sleep/all​an-pack

5. tund: Niisama logelemine. Energiat peab säästma :D

6. tund: Jälle üks fääntsi diagramm, seekord seletamaks minu momendil erksat vaimu ehk teatud ainete tsirkadiaansed rütmid ja mis nendega juhtub (või ei juhtu), kui pikalt (88 h) mitte magada.

7. tund: Piibe jõudis ka laborisse lõpuks. Panin talle kohe elektroodid külge ja mõõtsime reaktsiooniaegu (baastase). Tulemused: Pp 220.5 ms ja Mad 265.5 ms (feil). Kel igav, võib ka katsetada ja tulemused postitada - http://www.wellcomecollection.​org/tiredness/index.html (võtta kahe katse keskmise, ehk siis kulutada 5 minutit oma elust).

8. tund: Piibe raporteerib: Tarbisime poliit- ja massikultuuri via #elu24 ja #postimees.ee ning nüüd lähme välimissioonile Annelinna... Madis - kruvide hirm!

9. tund: Käisime poes suhkru järel. All is well now.

10. tund: 13.88888888% katsest läbi. Haigutasin just.

11. tund: Hakkame linnukesi vaatlema. Allikas - http://en.wikipedia.org/wiki/S​leep_deprivation

12. tund: Scrubs S08 E01 läheb. Ja Piibe nõudmisel lisandus sümptomite listi "tasakaaluhäired" - magamatust võrreldakse tihti joobega, fair enough.

13. tund: Esimesed pisiprobleemid matemaatikaga :D

14. tund: Otsustasime, et teeme PVT-d e psühhomotoorse valvsuse testi 7-tunnise intervalliga. Uued tulemused siis vastavalt Pp 213 ms ja Mad 232 ms. Tulemused paremad kui enne - ehk süüdi Pepsi või Tuttifrutti :D Mitte-Pepsitanud kontroll-grupp võiks ennast ka uuesti testida viitsimise korral :)

15. tund: Vaikus enne tormi(jooksu linna peale). Ja Pp haigutas ka lõpuks. Äkki oli asi Scrubsides. Or not.

16. tund: Grupiteraapia Alisa pool.

17. tund: Tee ja küpsiste peal. Pp lürbib kohvi.

18. tund: Alisa saboteerib, laseb paaniflöödi ballaade :S

19. tund: stoneface.

20. tund: Et öö mööduks valutumalt, teeme 8-tunnise nostalgiahõngulise Neopets.com-i maratoni. Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju!

21. tund: Esimese öö PVT tulsemused - Pp 240.5 ms + 1 missed, Mad 243.5 + 1 missed. Ehk siis tähelepanu pole enam päris see, mis ennemuiste.

22. tund: Kena päikesetõus täna.

23. tund: Family Guy season 9 ja Itaalia pada.

24. tund: Pp: "This.Just.Sucks..."

25. tund: Hommikune aeroobika.

26. tund: Õige aeg hakata tegelema pilditöötluse ja videomontaažiga.

27. tund: 30 sekundi jagu videot on valmis, ajee. Pp nõuab uut Pepsit.

28. tund: Mängisime reaktsiooniajaga jälle. Mad 262.5 ms, Pp 228.5 ms. Pips sai öisest madalseisust üle nähtavasti, minul hakkasid põlved valutama ja mõte uitab ei-tea-kus.

29. tund: Nägin korraks valgussähvatusi, huvitav. Kannibalismi ei esine.

30. tund: ehk USA arstide vahetuse pikkus, täiesti ulme. Tore tsitaat selle kohta: "Physicians are scheduling interns and residents to work 30 consecutive hours twice a week, a framework that’s left over from the 1890’s, developed by Professor Halstead of Johns Hopkins, who was a cocaine addict."

31. tund: Välismissioon 3, et leevendada pealelõunast unisust, mis paratamatult tekkima kipub.

32. tund: Näikse, et kõige raskem kogu katse juures on iga tunni tagant FB-sse mingi lause välja mõelda.

33. tund: Side tänava skene meenutab vanadekodu - igale lausele ja liigutusele eelneb pikk mõtisklus, kas ikka tasub energiat kulutada või saab ehk ka niisama lebotades läbi....

34. tund: Pp põristab šamaanitrummi.

35. tund: Reaktsiooniaja testimise aeg - Pp 231.5, Mad 247 (missed 1). Link meeldetuletuseks, kui keegi tahab mõõtu võtta - http://www.wellcomecollection.​org/tiredness/index.html

36. tund: Eksperimendist täpselt pool läbi!

37. tund: mängleva kergusega.

38. tund: Dima remarque: Kutsuge Rästik 13

39. tund: Subjektiivse sisetunde järgi oleks justkui tegu täiesti tavalise õhtupoolikuga. Ainult silmad on veidi punasemad.

40. tund: Elus veel.

41. tund: Kaspar sunnib kirjutama midagi.

42. tund: PVT tulemused taaskord - Mad 264.5, Pp 224.5, Kertu 233, Dima 217 (viimased kaks ilma unevõlata).

Siinkohal võib ära tuua ka reaktsiooniaegade joonise. All kellaaeg ja sulgudes ärkvel oldud tundide arv:

43. tund: Kisub uniseks.

44. tund: Loovus lokkab.

45. tund: Meil on frikadellisuppi, kui keegi soovib.

46. tund: Jalutuskäigule.

47. tund: Tõsine heitlus ärkvelpüsimise nimel.

48. tund: Raske varahommik seljatatud. Madis võtab ette viimased 24 h, Pp alistub.

Selleks ajaks olime oma "kõrvalmõjude tahvli" peal saanud ära märkida lihasvalu, punasilmsuse ja paistetuse, ning viimase asjana tasakaaluhäired, mis hakkasid tasapisi tekkima. Olime mõlemad tohutult unised ning Piibe otsustaski magama minna, mina aga tahtsin võiduka lõpuni vastu pidada, sest senini olid kõrvalmõjud olnud veel üsna malbed.

Tegelikult pidasin mina vastu veel napi tunnikese ning vajusin siis samuti enesele märkamatult kaheks tunniks unne. Ärgates olin üsna pettunud, kuna kahetunnine uinak oli hetkeolukorras päris korralik puhkus, mis nullis osaliselt eelneva pingutuse. Seetõttu lõpetasin ka enda piinad ning jätkasin uinakut. Lõplikult kulus unevõla tasandamiseks veel mitu ööd ja paar väiksemat uinakut.

Kokkuvõtteks võib postuleerida, et nii mina kui Piibe oleme mõlemad üle-keskmise-unepuuduse suhtes üsna vastupidavad (vaadates reaktsiooniaegu, mikrouinakute vähesust ning üldist funktsioneerimist). Tõsisemad defektid hakkavad tõenäoliselt tekkima alles pärast kahte ärkvel oldud ööpäeva. Eks täpsemalt selgub kunagi tulevikus, sest kindlasti tuleb see katsumus uuesti ette võtta.

Somnambulismi abil une uurimine

Sattusin ühe huvitava ja hirmutava teadustöö otsa.

1) Miks huvitav: On juba mõnda aega teada olnud, et une ajal kinnistab aju päeva jooksul õpitut (öösel unes mõttelisi labürinte läbivate hiirte peal näitas selle väga ilusti ära näiteks Matthew Wilson). Inimeste peal on samuti tehtud arvukalt katseid, kus on näidatud magamise positiivset mõju õppimisele, tehes ärkamise järgselt erinevaid katseid. Värske uuring aga keskendus otseselt sellele, mis toimub magamise ajal. Lühidalt - uneskõndijatel paluti päeval õppida ära teatud käteliigutuste seeria ning seejärel saadeti nad magama ning vaadati, mis juhtuma hakkam. Juhtuma hakkas see, et inimesed hakkasid magamise ajal samamoodi kätega vehkima (niivõrd-kuivõrd). Veidi täpsemalt ja jätkuvalt ilusas eesti keeles saab katsest lugeda Novaatori portaalis.


2) Miks hirmutav: Katse videosalvestis on otsekui kaader õudusfilmist!

Homunculus

Sel nädalavahetusel sain teada, et minu heal sugulasel õnnestus hiljuti esimest korda paradoksaalset und näha. Halva mälu järgi tema sõnu parafraseerides: "Sain aru, et olen unenäos. Ja siis läksid mu käed järsku hullult suureks. Kontrollida midagi ei suutnud." Sellele episoodile järgnes veel ka üks valeärkamine, põnevust kui palju.

Kätega on üldse veidrad lood paradoksaalsetes unenägudes. Kui tavalistes öistes seiklustes paistab inimese keha nii nagu ikka, siis paradoksaalsetel juhtudel kipub pilt muutuma pigem selliseks, nagu inimese keha on kujutatud tema enda sensoorsetes ja motoorsetes ajukeskustes, kus mõni jäse omab teistest oluliselt rohkem "kettaruumi". Illustratsiooniks sobib "õigetes" mõõtmetes mehike, keda teadusringkondades tuntakse sensoorse homunculusena:

Nagu näha, siis käed on aju vaatevinklist ühed olulisimad kehaosad üldse.
Sugulase unenäos läksid tema käed suureks. Minu unenägudes lähevad sõrmed ühepikkuseks.
Ühe hea sõbra unenäos olid käed aga normaalsed, kui ta paradoksaalse une kahtluse kinnituseks reaalsuse kontrolli teha püüdis (ning seetõttu järelda, et tegu ongi reaalsusega ning sai väidetavalt päris jubeda luupainaja osaliseks).

Kokkuvõttes ei oska ma igatahes praegu muud teha kui käsi laiutada.

Uus kuu - reaalne suund

Pean kahetsusega tõdema, et olen taaskord alla käinud. Unenägude meenutamine on märkimisväärselt halval tasemel ning unetunnid ei taha mitte kuidagi täis tiksuda. Meditatsiooniga tegelemisest ei maksa üldse rääkidagi.

Et mitte hakata vabanduste otsimisega aega viitma, räägin parem tegudest - nüüdsest proovin bolgisse postitada ainult asjalikumat laadi juttu ja teha seda vähemalt kord nädalas! Kõik vanad kahelauselised unenäoraportid on samuti jäädavalt kadunud. "Kevadkoristuse" tuhinas märkasin, et olin jaanuari lõpus unustanud ühe vahva töö postitada - üks Tartu uneuuringute pilootidest.

Veel uudiseid vahepealsest ajast: olen leidnud sõpru Max Plancki aju-uuringute instituudis, vaielnud filosoofidega unenägude teemal ning sidunud kõikvõimalikke koolitöid enda lemmikteemaga. Tänaõhtune üllitis näiteks (ülesandeks koostada kumulatiivne skaala, näitamaks mingit võimekust. Inimene vastab JAH, kuni jõuab küsimuseni, millele ta vastab EI. Skooriks jääb viimase küsimuse number, millele vastatakse JAH. Ja ärge kartke skoore komentaaridesse jätta. Kui keegi ütleb kümendale JAH, siis tema võib kuu peale lennata. Head vastamist!)

Kumulatiivne (Guttmani) skaala paradoksaalsete unenägude võimekuse kohta.

1. Kas harrastad magamist?

2. Kas näed unenägusid?

3. Kas mäletad unenägusid mõnikord?

4. Kas mäletad unenägusid vähemalt kord nädalas?

5. Kas mäletad unenägusid rohkem kui korda nädalas?

6. Kas oled vähemalt korra saanud unenäo ajal aru, et oled unenäos?

7. Kas oled rohkem kui korra saanud unenäo ajal aru, et oled unenäos?

8. Kas oled vähemalt korra suutnud oma unenägu kontrollida?

9. Kas oled rohkem kui korra suutnud oma unenägu kontrollida?

10. Kas oled praegusel hetkel unenäos?

"Bi"-lootuuring

Eelmisel aastal mainisin, et Tartus käivad mingid uneteemalised piloot-uurinug. Uuringu tulemusena valmisid kaks seminaritööd, millest ühe, Monika Vändra oma, ma just läbi lugesin. Teemaks peamiselt unekvaliteet ja binauraalsed helid (helid, mis panevad aju teatud madalal sagedusel võnkuma). Lõik töö kokkuvõttest: "Mõõtmistest ilmnes binauraalsel stiimulil olevat katseisikutele märgatavalt enam positiivseid mõjusid kui monauraalsel. Saadud tulemused pole tõsikindlate järelduste tegemiseks, vaid rõhutavad vaatlusaluse teema edasist uurimisvajadust." Antud konkreetse töö andmed koguti enesekohaste küsimustike täitmise teel, jään ootama sama uuringu teist poolt, mis tegeles EEG andmetega (siinkohal peaks vist Tartu EEG-andmete-töötlemise võlurile Anderole jõudu ja jaksu soovima!)

Tähelepanust

Miks me ei märka tihti unenägude ajal, et meid ümbritsev keskkond silmapilguga kardinaalset muutub?
Vihje annab järgnev tore video, mis demonstreerib sama ülesande lihtsust ärksas olekus:

Unemälu parandamisest

Mõningad nipid ja trikid, mida olen aastate jooksul lugematutest allikatest üles noppinud. Ise pole kõiki järele proovinud, seega mingisugust garantiid välja ei jaga. Igatahes hetkel meenuvad:

* Unepäeviku pidamine. Testitud ja töötab. Vihik/mobiil voodi kõrvale, natukene tahtejõudu ja olemas.
Umbkaudne teooria: kirjutades igal hommikul oma unenäost kas või midagigi üles, anname oma ajule märku, et see on meie jaoks oluline teave, mida võiks öösel säilitada. 
 
* Ärka õigel hetkel. Õnnestub kuidas kunagi.
Umbkaudne teooria: üks unetsükkel kestab u 90 minutit, parim aeg ärkamiseks on vahetult pärast taolise tsükli e REM une lõppu, kui mälestus äsjasest unenäost pole veel jõudnud hägustuda.

* Väike mantra enne magamaminekut. Testitud ja justkui töötab. Pole vaja teha muud, kui enne uinumist endale mõttes meenutada midagi stiilis "täna öösel näen ma unenägusid, mis jäävad mulle meelde". Iroonilisel kombel unustan ma tavaliselt selle protseduuri enda ära. Võib ka proovida "ärkan pärast iga unenägu", mis minu puhul päädis väga katkendliku ööga...
Umbkaudne teooria: ühest küljest paneb ajus prioriteedid paika, teisalt võib aga unenäos endas meenuda, et enne magamaminekut sai sellist asja mõeldud.

* Täielik liikumatus ärgamise järel. Minu jaoks liiga keeruline. Lööd hommikul silmad lahti ja ei tee MITTE MIDAGI enne, kui unenägu on peas läbi mängitud uuesti.
Umbkaudne teooria: väidetavalt on mälestused unenägudest nii haprakesed, et hommikune aju interneuronite vahel kõlav signaal "ringuta käsi" kirjutab unenöod lihtsalt üle.

* Erinevate unepooside võtmine ärkamise järel. Pole proovinud. Keerad parema külje peale ja meenutad, keerad vasaku külje peale ja meenutad...
Umbkaudne teooria: Seisundist sõltuv meenutamine  (state-dependant retrieval) - kui me unenäo nägemise ajal lamasime parema külje peal, siis meenub see unenägu paremini samuti parema külje peal olles (versus näiteks selili lamades).

* Söö banaani. Proovitud, esimesel korral toimis (platseebo?).
Umbkaudne teooria: banaanis sisaldub vitamiini B6, mis väidetavalt teeb unenäod ärksamaks jne. Apteekidest saadaval vist ka eraldi lisandina, pole eksperimenteerinud.

* Hakka iluvõimlejaks. Proovin oma tulevase laste peal. Hea tasakaal = tavalisest oluliselt rohkem kirkaid unenägusid.
Umbkaudne teooria: oletan, et seotud üliarenenud tasakaaluelunditega, mis saavad aru, et unenäos saltosid visates on keha tegelikult endiselt paigal.

* Hakka videomänguriks. Proovitud, aga ilmselt mitte piisavalt entusiastlikult. Hea võime virutaalse maailmaga kohanduda = palju kirkaid unenägusid. Mina näen küll tavaliselt märast õhtust mängusessiooni, et olen unenäos samuti mängu sees.
Umbkaudne teooria: kuna mängurid on harjunud virutaalmaailmas möllama, siis ei peta unereaalsus neid nii kergesti ära.

Hetkel kõik, edukat meenutamist!