Tuesday, January 7, 2014
Friday, December 21, 2012
Kirgas uni - areneva aju "tööõnnetus"?
Teadvustatud une alal on jälle ilmunud paar vahvat artiklit, mis uurivad kirgaste unenägude esinemise sagedust ja määra.
Kõigepealt kirka une esinemissagedusest. Voss jt (2012) avaldasid hiljuti töö, milles uuriti 6-19 aastaste laste kogemusi teadvustatud unenägude vallas. Valimisse kuulus ligi 700 Saksa koolilast erinevatelt õppetasemetelt. Uurijate poolt individuaalse vestluse käigus täidetud küsimustikke (mis sisaldasid mitmeid kontroll-elemente, eraldamaks tõelisi kirka une episoode valedest avaldustest) analüüsides selgus, et tihedamini esines hiljutisi teadvustatud unenägusid nooremate ja intellektuaalselt võimekamate jõnglaste seas. Seis läheb üsna nutuseks pärast kuueteistkümnendat eluaastat (vt joonist).
"At present, our working hypothesis is that first episodes of lucid dreaming may be triggered naturally but accidentally. In a still immature system of 40-Hz rhythmicity and frontal lobe integration, gamma band activations must occur not only during waking but sometimes untimely during sleep, as well. If they occurred in non-rapid eye movement (NREM) sleep, these phases would lead to an awakening (Voss et al., in preparation). During REM sleep, they promote lucid dreaming. This means that lucid dreaming may occur during a fluctuation of gamma band activity during the wrong time of the day, which would make it a natural accident of biological rhythmicity."
Autorid arvavad, et kuigi täiskasvanud aju oma rütmilisusega enam nii "koba" ei ole, saab kirgaste unenägude esilekutsumist siiski treenida ka vanemas eas.
Niisiis, noored targad lapsed näevad tihti kirkaid unenägusid. Aga kui palju erineb üks episood teisest? Mil määral on teadvustatud uni teadvustatud uni? Küsimusele vastab taaskord usin Ursula Voss ja sõbrad (2013). Kirka une taseme mõõtmiseks panid nad kokku 28 küsimusest koosneva ja kavala nimega skaala "Lucidity and Consciousness in Dreams scale", mille mugavaks lühendiks on "LuCiD". Autorite eesmärgiks oli eristada esmane ja teisene teadvus. Uurijate enda sõnade kohaselt:
The delusional character of dreams is caused by a predominance of the primary mode of consciousness, a distinct space in the consciousness continuum commonly referred to as lower-level consciousness. Primary consciousness is characterized by a fusion of past, present, and future. It is governed by what is immediately present. In the primary mode, the dreamer is deprived of the ability to control and influence the ongoing experience. His only choice is to cope with the immediate and constantly changing scenery. Upon awakening, the subject enters the secondary mode (higher-order consciousness), which enables him to plan ahead, to reflect on his past and to contemplate his future.
Koosneb skaala kaheksast fakrotist (kohmakalt eestindatult):
* Arusaam (Insight) - mõistimine, et näed hetkel tegelikult und
* Kontroll (Control) - kontroll oma mõtete ja tegude üle
* Mõtlemisvõime (Thought) - loogiline mõtlemine
* Realism (Realism) - unenägu tundub tajule "nagu päris"
* Mälu (Memory) - juurdepääs ärkveloleku mälestustele
* Eristumine (Dissociation) - tajud, et kuigi näiliselt teed benji-hüpet, oled tegelikult endiselt voodis teki all
* Negatiivne emotsioon (Negative emotion) - :(
* Positiivne emotsioon (Positive emotion) - :)
Autorite põhiliseks leiuks oli fakt, et teadvustatud ja "normaalsed" unenäod ei erine teineteisest kahes aspektis - realism ja negatiivne emotsioon (vt joonist).
Nüüd alles jõuame aga viimase aja tegeliku Suure Probleemi juurde -
"Kas politsei võib peo ajal maganud noore üles ajada?" (Aitäh, naine24!)
Artiklist: "Seadusest tulenevalt keeldu inimest mitte üles äratada ei ole." Aga äkki võiks olla?
Eelpool kirjutatust lähtudes võib ju oletada, et nooruk näeb parasjagu mõnda eriti vinget ja kirgast unenägu, arendades nii oma aju ja kogedes tohutult positiivseid emotsioone. Paras pähkel eetikakomisjonile!
NB - Vossi artikkel tulevikust (2013) tõi välja, et uneraportid, mis ületavad 40 sõna piiri, on tõenäoliselt pärit REM-une tsüklist. Ehk on see potentsiaalselt kaval ja lihtne viis, kuidas ärkamise järgselt ise oma unestaadiume ligikaudselt diagnoosida.
Viited:
Voss, U., Frenzel, C., Koppehele-Gossel, J., Hobson, A. (2012). Lucid dreaming: an age-dependent brain dissociation. J. Sleep Res. 21, 634–642
Voss, U., Schermelleh-Engel, K., Windt, J., Frenzel, C., Hobson, A. (2013). Measuring consciousness in dreams: The lucidity and consciousness in dreams scale.
Consciousness and Cognition 22, 8–21
Sunday, November 18, 2012
Ülevaade: Teadvustatud/kirgaste unenägude esilekutsumine
Teadvustatud unenägude teadusliku kinnituseni jõuti eelmise sajandi seitsmekümnendatel - varasemalt võis südamerahuga kritiseerida, et kirgast und nägev inimene kas pelgalt kujutab seda ette või on tegelikult enda teadmata ärkvel. Lisaks vastupidise näitamisele (katseisik andis unestaadiumis olles silmaliigutuste abil märku, et on täiesti teadvusel) tõdeti juba siis, et taoliste unenägude esilekutsumine on mingil määral õpitav/kontrollitav oskus. Kui kaugele on teadus selle neljakümne aastaga teadvustatud unenägude taltsutamisega aga jõudnud? Küsimusele vastab suurepäraselt sel suvel ajakirjas Conciousness and Cognition ilmunud ülevaateartikkel Induction of lucid dreams: A systematic review of evidence. Lühidalt öeldes on progress olnud kesine, kuigi lootusekiiri paistab.Artikkel võttis vaatluse alla 35 teadvustatud unenägude sageduse tõstmise meetoditega tegelevat empiirilist uuringut alates aastast 1981. Värskeim kirjatükk on dateeritud 2006, mis paneb natuke kulmu kergitama, kuid uuema materjali puuduse üle kurdavad ka autorid ise:
16 [manuscripts included were published] in 1980s, 15 in 1990s and only four in 2000s. After a ‘‘golden age’’ of lucid dream research in 1980s and 90s, the scientific interest in lucid dreams seems to be declining dramatically.
Eelnevast tulenevalt ei ole kahjuks vaatluse alla sattunud viimase aja trendikaid ajumõjutusviise magnetite ja elektriga (vastavalt TMS ja tDCS). Küll aga käsitleti paljusid teisi lähenemisi, millest järgnevalt süstemaatiline mini-kokkuvõte.
1. Kognitiivsed tehnikad
1.1 MILD - Mnemonic Induction to Lucid Dreams / Mäletamisele tuginev esilekutsumine
Mis kujutab? Soovitud unenäo läbimängimine enne uinumist, teadvusele tulemise visualiseerimine ning unenäos olles meenutamine, et Sa oled unenäos. Kasuks tuleb ka vastu hommikut ärkamine, 30-120 minutit ärkvel püsimine ning siis uuesti enesekindlalt uinumine.
Kas toimib? MILD-i praktiseerimine ning teadvustatud unenägude arvu tõus on omavahel küll seotud, aga väga-väga nõrgalt (tehniliselt võttes r=0.124, kus 1 tähendaks täielikku seost ning 0 selle absoluutset puudumist).
1.2 Reality testing / Reaalsuse kontroll
Mis kujutab? Küsid iseenda käes mitu korda päevas, ega sa juhuslikult hetkel ei maga (vt üleval olevat illustratsiooni). Lisaks uurid keskkonda alatasa paranoilise pilguga, kas äkki mõni unenäost tuttav element silma ei hakka.
Kas toimib? Paistab toimivat paremini kui teised kognitiivsed tehnikad, kuigi efekt ei ole jätkuvalt hiiglaslik.
1.3 Intention / Kavatsus
Mis kujutab? Enne magamaminekut kujutad ennast võimalikult intensiivselt mõne unenäo sisse, kus Sa avastad, et tegu on unenäoga. Erinevalt MILD-ist Sulle mitte ei meenu unenäos olek, vaid sa tunned ära, et miski on teistmoodi.
Kas toimib? Artikli hinnangul on eelmisest lähenemisest halvem ja järgmisega sama hea.
1.4 Autosuggestion / Sisendamine
Mis kujutab? Lõõgastud enne magamaminekut ning sisendad endale, et näed öösel teadvustatud und.
Kas toimib? Mitte väga, kuid võib olla veidi efektiivsem neil, kes juba näevad üsna tihti kirkaid unenägusid.
1.5 Tholey's combined technique / Härra Tholey kombo
Mis kujutab? 1.2 + 1.3 + 1.4 ehk kompott kolmest eelmisest.
Kas toimib? Tõstab "statistiliselt oluliselt" teadvustatud unenägude arvu, eriti neil, kellel on varasemaid kogemusi nimetatud nähtusega.
1.6 Post-hypnotic suggestion / Hüpnoosijärgne sisendamine
Mis kujutab? Hüpnoterapeut sisendab inimesele, et järgmisel ööl näeb ta kirgast und.
Kas toimib? Väga segased tulemused, nii et pigem mitte.
1.7 Alpha feedback / Alfa-lainete biotagasiside treening
Mis kujutab? Enne magamaminekut teed elektroensefalograafia abil tutvust oma ajulainetega ja püüad neid pisut kontrollida.
Kas toimib? Väidetavalt absoluutselt mitte.
1.8 Dream re-entry / Unenäkku taas-sisenemine
Mis kujutab? Pärast lühikest öist ärkvelolekut uuesti magama jäädes sukeldud otse unenäo keskele. Seda võib proovida kas siis mõttes numbreid lugedes või näiteks oma kehale keskendudes.
Kas toimib? 23% ligi 200-st katsest olid edukad, nii et mingil määral jah.
2. Väline stimulatsioon
Mis kujutab? Enne magamajäämist paned pähe maski (a la DreamLight, DreamLink, NovaDreamer, REM-dreamer, Remee jne), mille sees olevad tulukesed (tihti punased, kuna see värv läbib kõige edukamalt suletud silmalauge) vilgutavad unenägude ajal Sulle valgus-
signaale. Idee on selles, et unenäos olles märkad sähvivat valgust ja saad teadlikuks unestaadiumist.
Kas toimib? Koos MILD tehnikaga paistab "paljulubav".
2.2 Acoustic stimulation / helistimulatsioon
Mis kujutab? Magavale inimesele lastakse mingisugust heli - olgu selleks siis kas helitoon, alarm või lause: "see on uni". Loogika jälle sama, mis eelmiselgi lähenemisel - helid leiavad mingil moel tee Sinu unenägudesse ning aitavad sul olukorda teadvustada. Väidetavalt on aegamööda valjenev heli efektiivsem.
Kas toimib? Vähe uuritud, raske öelda. Ehk veidi. Filmi Inception fännid vaidlevad kindlasti vastu.
2.3 Vibro-tactile stimulation / väristamine?
Mis kujutab? Artiklis on antud kirjeldus väga napisõnaline, eeldatavasti väristatakse inimest une ajal.
Kas toimib? Ei saa öelda, kuna lähenemist on kasutatud vaid ühes uurimustöös ning sealgi paralleelselt paljude teiste meetoditega.
2.4 Electro-tactile stimulation / elektriline stimulatsioon *
Mis kujutab? Nõrk elektrišokk magava inimese randmele.
Kas toimib? Ühes eksperimendis saadi suurepäraseid tulemusi - kaheteistkümnest katseisikust 9 jõudsid teadvustatud uneni.
Mis kujutab? Magavad inimest kiigutatakse voodis, et suurendada lõhet unenäos toimuva ning reaalsuse vahel (näiteks keha liigub, aga unenäos on inimene paigal ja tunneb ennast seega veidralt). Võrk-kiik on selle eksperimendi jaoks ideaalne abivahend.
Kas toimib? Vähe uuritud, vähe andmeid, natukene ehk toimib.
2.6 Water stimulus / Veestimulatsioon
Mis kujutab? Magavale inimesel pritsitakse vett näkku/kätele.
Kas toimib? Antud eesmärkide jaoks mitte.
3. Farmakoloogiline lähenemine
3.1 Acetylcholine esterase inhibitor / Atsetüülkoliini esteraasi (lagundaja?) inhibiitor
Mis kujutab? Enne magamajäämist manustada 5 mg donepezil-i e tüüpiliselt Alzhemieri sümptomite leevendajat.
Kas toimib? Donepezil-i saanud kümnest katseisikust üheksa raporteerisid kirkaid unenägusid, samas kui platseebotingimustest nähti kirgast und vaid korra. Suurem doos omab tugevamat mõju, kuid toob kaasa ka tõsisemad kõrvalnähud (kerge insomnia, halb enesetunne, oksendamine).
Eelnevas nimekirjas on tärniga ära märgitud valgus- ja elektriline stimulatsioon, juhtimaks tähelepanu tõsiasjale, et nende ühe grupi siseselt saadud suurepäraste tulemuste põhjal on samade inimeste poolt tehtud erinevaid kommerts-tooteid, mida eelnevate uuringutega on äärmiselt mugav promoda - seega tasub jääda skeptiliseks.
Tulevikuväljavaated
Empiiriliselt uurimata lähenemisi on veel küllaga - näiteks hulgaliselt farmakone (galantamine, rivastigmin jt), TMS, tDCS ja GVS (galvanic vestibular stimulation e tasakaaluelundi elektriline stimulatsioon). Lisaks ärgitavad artikli autorid REM (kiirete silmaliigutuste) une kõrval uurima ka NREM (aeglase une) unenägusid, sest ka selles staadiumis võib teadvustatud hetki esineda.
Kirgaste unenägude laboratoorse uurimise paradoks
Ühelt pool tulevad katsisikud spetsiaalselt selleks kohale (ning saavad mõnikord ka tasu), et olla pideva monitooringu all ning näha kirkaid uneägusid - seega võidakse olla ülimotiveeritud ja näha rohkem teadvustatud und, kui tavalisel (olenemata sekkumisest).
Teisalt aga võib laboriõhustik tekitada hoopis ärevust, mistõttu nähakse tavaolukorrast oluliselt vähem unenägusid (teadvustatud unenägudest rääkimatagi).
Kokkuvõte
Autorite endi sõnul:
None of induction techniques were verified to induce lucid dreams reliably, consistently and with a high success rate. Most lucid dream induction methods produced only slight effects, although some of the techniques look promising.
Ehk siis - kuna tüüpiliselt on teadvustatud unenägudega tegelevates uuringutes väga vähe katseisikuid (ja needki tihti üsna mitte-juhuslikult valitud), ei saa hetkel midagi põhjapanevat järeldada.
Ülevaatearikli ning siinse ülevaateartikli ülevaateartikli autorid on ühel meelel, et teadvustatud unenägude uurimise edendamiseks on täiesti möödapääsmatu leida usaldusväärsed meetodid selle seisundi esilekutsumiseks. Siinkirjutaja kipub arvama, et selleks "võluvitsaks" saab olema mõni aju otseselt mõjutav lähenemine, kas siis keemililiselt või nõrga elektrivool abil.
Originaalartikkel:
Stumbrys, T., Erlacher, D., Schädlich, M., Schredl, M. (2012). Induction of lucid dreams: a systematic review of evidence. Consciousness and Cognition 21 (3), 1456-75.
doi: 10.1016/j.concog.2012.07.003
Subscribe to:
Posts (Atom)